Ajalugu

Hooned

Nõo Reaalgümnaasium (1991.aastani Nõo Keskkool) töötas 1965-1990 kahes majas: algklassid 1934.a valminud koolihoones, keskaste ja keskkool 1963.a valminud peahoones. 1971.a lõpus sai koolimaja juurdeehitusena valmis internaat 160 õpilasele. Senist nn. valget poiste internaati (endises kihelkonnakoolimajas) kasutati veel 1986.aastani. 1983.a valmis arvutuskeskuse hoone. 1990.a sügisel sai valmis alg- ja keskastmele mõeldud koolihoone, milles 1994/95. õppeaastal jätkas tööd vastloodud Nõo Põhikool. 1963.a valminud koolihoonet kasutab Nõo Põhikool. 1996/97.õppeaastaks valmis juurdeehitusena uus internaadihoone.

2007. aastal ehitas Nõo vald uue spordihoone, mida kasutab ka gümnaasium. 2013. aastal valmis uus hoonekompleks, kus on eraldi õppehoone ja 245 kohaline ühiselamu. Gümnaasiumi endine õppehoone on Nõo PK käsutuses, kuid gümnaasium kasutab jätkuvalt selles majas asuvat sööklat ja aulat.

Kooli tegevussuunad

Aastal 1964 võeti Nõo Keskkoolis avatud  kahte reaalainete süvaõppeklassi vastu esimesed õpilased. 1965. a sügisel loodi kooli juurde arvutuskeskus. Kool sai Tartu Riiklikult Ülikoolilt elektronarvuti "Ural-1" ja tööd alustas esimene üldhariduskooli arvutuskeskus tolleaegses Nõukogude Liidus ning alustati arvutiõpetusega. Esimeseks peainseneriks oli Mati Krull.

Reaalainete süvaõppeklassid tegutsevad ka tänases Nõo Reaalgümnaasiumis. Väga olulisel kohal kooli õppekavas on arvutiõpetus. Gümnaasiumi lõpetajad võivad saada infotehnoloogi või tehnik-programmeerija kutse, kui teevad lõputöö ja sooritavad vajaliku eksami. 1990.a sügisest tegutsesid Nõo koolis lennundusklassid (X-XII kl.) Üldhariduse andis Nõo kool, lendamist õpetati Tartu lennuväljal. Kolmeaastase lenduri algettevalmistuse ning väikese täiendõppe järel võisid lennundusklassi lõpetanud õpilased alustada tööd kutselise lendurina või jätkata õpinguid Tartu Lennukolledžis (hilisem Lennuakadeemia). Lennundust õpetati Nõos 1998. aastani. Aastast 2000 on kolmas paralleel loodussuunaga.

1991.a muudeti Nõo Keskkool Nõo Reaalgümnaasiumiks ning 1994 aastal lahutati Nõo Reaalgümnaasium kaheks õppeasutuseks: munitsipaalalluvuses olevaks Nõo Põhikooliks (I-IX kl.) ja riigikoolina tegutsevaks Nõo Reaalgümnaasiumiks (X-XII kl.). Nõo Põhikooli finantseerib Nõo Vallavalitsus, Nõo Reaalgümnaasiumi Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

Kooli töötajaskond ja õpilased 

Nõo Reaalgümnaasiumi (Nõo Keskkooli) ajalugu on pikk, kuid Eestis tuntakse kooli eelkõige reaalainete süvaõppe tõttu. Reaalainete süvaklassid alustasid Nõos tööd 1964. aastal kauaaegse direktori Kalju Aigro eestvedamisel (töötas direktorina 1951-1982). Tema järel sai direktoriks kooli füüsikaõpetaja Enn Liba. 1989-1992 juhtis kooli senine arvutuskeskuse insener Uuno Puus. 1992.a asus direktori ametikohale kooli matemaatikaõpetaja ja insener Jaanus Järveoja, kes töötab sellel kohal ka käesoleval ajal.

1.september 2014 on Nõo Reaalgümnaasiumis töötajaid 48, nendest on pedagoogilisi töötajaid 41.
Klassikomplekte on X-XII klassides 9, õpilasi 268 (207 elab ühiselamus).